Pärnu linna giid
Mida teha lastega Pärnus? Suvel on asi lihtsam, päike, rand ja vesi ning lahendus ongi olemas. Sügisel ja talvel tuleb natuke rohkem eeltööd teha, et saada vastus küsimusele: “Mida teha lastega Pärnus?“ Loomulikult on võimalik minna randa, meil on ehitatud uus puidust laudtee kuni muulini. Igale mürakarule pakub kindlasti lusti joosta tuulisel rannal ja vaadata, kuidas lained vastu randa laksuvad. Aga kui meretuul hakkab liiga tegema, kuid ometi tahaks õues olla, siis tasub tulla kesklinna, kaitsevalli taha tuule varju. Miks Pärnu linna ümber on kaitsevall ja mis sellest tänapäeval veel alles on, sellest tuleb juttu ka minu lasteaia ja algklassi õpilastele mõeldud ekskursioonil, mille nimi on „Minu kodulinn Pärnu“.
Ekskursiooni algus on Tallinna väravate juures, kus ma räägin lühidalt Pärnu linna ajaloost ja ka paari sõnaga Pärnu linna vapist. Pärnu vallikäärus on maha joonistatud linna ja bastionite plaan. See joonistus on üks väga tänuväärne asi. Seal on hea lastele õpetada ilmakaari, päikesesüsteemi planeete, numbreid, tähti, Pärnu tänavaid, mõõtühikuid. Mõnel võib tekkida küsimus, kuidas saab seal päikesesüsteemi planeete õpetada? 17. sajandil rajati Pärnu linna ümber kindlustus koos bastionitega ja neile pandi tollal teadaolevate taevakehade järgi nimed. Planeetide nimed, mis on asfaldile märgitud, on head jooksumängu sihtkohad. Suurim rõõm lapsele on ju jooksmine ja mängimine! Ja Pärnu vallikäärus on ruumi, et joosta! Üks teine koht, mida paljud pärnakadki ehk ei tea, on sepikoja ette joonistatud Vana-Pärnu linna plaan. Sealt saab aimu, kui suure läbimõõduga oli keskajal linna kaitsetorn ja räägime ka sellest, miks pidi üldse linna ümber müür olema. Kas ainult kaitsmiseks või oli sellel ka mõni teine tähtis roll? Vallil seistes näeme Pärnu jõge ja sadamat. Vestleme lastega, miks on jõgi ja meri meie linnale nii olulised ning milliseid töökohad on sadamaga seotud. Järgmine peatuspunkt on raamatukogu juures. Arutleme teemal, miks peab ühes linnas olema raamatukogu ja miks Akadeemia tänav just sellist nime kannab. Ekskursiooni lõpp on Pärnu raekoja juures, kus räägime, mis maja see raekoda on ja mis seal tehakse. Raekoja küljes lehvib nii Eesti kui Pärnu lipp ja saame teada, mida lippude värvid tähendavad.
Aga kui külm hakkab näpistama, mida siis Pärnus lastega teha? Tahaks ahju juurde sooja! Just selline koht on teid Pärnus vanalinnas ühes armsas rohelises majas ootamas. Maarja-Magdaleena Gildis, teisel korrusel on Leili Klaasikoda, kus teid võtab vastu alati naerusuine klaasikunstnik Leili Kokk. Tema juures on soe! Aga seal ei ole tavalised ahjud, vaid hoopis klaasisulatamisahjud, mille najal ei saa ennast soojendad, kuid hubast soojust annavad need ikka. Varsti on jõulud, üks võimalus on käia mitu tundi kingirallil, hoopis põnevam võimalus on ise sama ajaga kingitus valmis teha. Vana pudel või päevinäinud aknatükk saab uue elu läbi meisterdaja fantaasia ja kätetöö. Seal puututakse kokku klaasi imelise maailmaga. Klaasikoda on koht, kus killud toovad õnne ja rõõmu silmadesse! Vanast aknaklaasist ja pudeli kildudest saab valmistada küünlaaluse, akna kaunistuse või kausi.
Lisaks on selline kingitus keskkonnasõbralik ja see märksõna on tänapäeval tähtis! Leili klaasikojas saab mängida klaasikillumängu ja ei ole vahet, kas oled laps või juba eakam, rõõmu toob see ikka. Klaasikojas saavad lapsed koos Leiliga meisterdada ja vanemad võivad sel ajal oma asjatoimetusi teha. Samas võib kogu perega tulla, võtta vanaemad-vanaisad kaasa. Ei ole vaja karta, et laua äärde ära ei mahu, kohti on oma kümmekond. Oodatud on ka sünnipäeva lapsed koos sõpradega. Kõik külalised saavad ju seal ka kingituse mälestuseks, see on enda tehtud meistriteos! Kuna klaasisulatamine võtab aega, siis samal päeval kohe oma tehtuid töid kätte ei saa. Neile saab ise järgi tulla, kes kaugemakandi mees, sellele saadab Leili meistritöö postiga.
Klaasisulatamine on lõbus mäng ja tulemus on alati fantastiline!
Reede
Laupäev
