hea-maa-kohvik-restoran-citykart-hobikardikeskus-03
Ann Eichhorst
Ann Eichhorst

Pärnu linna giid

Mida teha Pärnus koolivaheajal? CityKart hobikardikeskus

Mida teha Pärnus, kui on koolivaheaeg?

Kas te teate, et Pärnus on uus hobikardikeskus ja seda otse südalinnas? Just sinna tasubki oma sammud seada. Pärnu on tuntud kui suvepealinn, aga tegelikult võiks ta kohta öelda ka Eesti sisekardiradade pealinn. Eestis on hetkel 2 sisekardirada ja need mõlemad asuvad Pärnus. Seega võib Pärnut julgelt nimetada sisekardiradade pealinnaks. CityKart hobikardikeskus asub Pärnu südalinnas, Port Arturi parkimismaja 0-korrusel. CityKart on avatud 2019. aasta novembrikuust. Tegemist on sisekardirajaga, mis ootab külastajaid aastaringselt. Raja pikkus on 250 meetrit ja sõitmine toimub Sodi RT8 hobikartidega. Kardikeskuses on ka moodne ajavõtusüsteem, kus klient saab ennast registreerides sõiduajad ja võrdleva edetabeli oma e-posti aadressile. Seega hoitakse kokku ka paberit ning säästetakse loodust. Tulevikus on plaan rajale tuua keskkonnasõbralikud elektrikardid. Hetkel on kardikeskuses kokku 10 karti. SODI RT8 kardid on toodetud Prantsusmaal ning on esimesed  hobikardid, mis tagavad sõitjale suurema turvalisuse tänu pehme kattega põrkeraamile ning lööki summutavale põrkerauale. Moodne disain ja tehnoloogia ning 30-aastane kogemus kardiehituses, on aidanud luua mudeli, mis on kiire nii välitingimustes kui ka kitsastel siseradadel. Kardiga ulatuvad sõitma ka lapsed, kelle pikkus on vähemalt 140cm. Väiksemad lapsed tohivad sõita emme või issi süles ainult siis, kui teisi sõitjaid rajal ei ole. Kardikeskuses on võimalik pidada sünnipäevi, firmapidusid või muid üritusi. Sõitmiseks on soovitav aeg ette broneerida. 

Kontakt

Eesti esimene isiklik auto ja esimene garaaž

Lõpetuseks kaks põnevat fakti ajaloost. 

Sõnad  Pärnumaa ja autod sobivad omavahel kenasti kokku. Juba palju aastaid tagasi oli Pärnumaa eesrindlik seoses autondusega. Esimese isikliku auto ostis Eestis omale Pärnumaa mees ja just tema ehitas ka esimese garaaži. Tookord nimetati garaaži küll automobiili hooneks. Etteruttavalt teadmiseks, et Voltveti  mõis on tänane Tihemetsa mõis. Ajalehes „Uus Eesti“, nr. 75, 16. märts 1938 kirjutatakse:

Eesti kõige vanem autogaraaž Voltvetis

Tänapäeval on auto harilik ja loomulik liiklemisvahend ning autogaraaž sõiduki asetuspaigana samuti loomulik ja harilik. Kuid ometi pole auto meie maal kuigi vana, poole sajandi eest oli ta haruldasemaid liiklemisvahendeid ning nii imelik, kui see ka pole, on tekkinud meil esimesed autod mitte linnades, vaid maal. Nimelt muretses enesele esimesena Eestis isikliku auto omaaegne Voltveti mõisa omanik parun Stryck. Tema ehitas ka esimese autogaraaži, mida näeme juuresoleval pildil. Parun Strycki autot mäletawad paljud vanemad inimesed Pärnumaal. Sel olnud Türgi lipp küljes ja autogaraažilgi lehvinud Türgi poolkuuga lipp. Kuna Stryck olnud suur Türgi austaja. Eesti esimest autogaraaži tarvitatakse praegu Voltveti metsakoolis õpilaste tööruumina.

Ann Eichhorst

Ann Eichhorst – Pärnu linna giid. Mida teha Pärnus?

Jaga postitust:

Share on facebook
Share on print
Share on email
Share on pinterest
Share on linkedin