See, pealt 100 aasta vanune saalimõõdus ruum, kuhu Te ennast praegu istuma olete sättinud, oli juba enne esimese Eesti Vabariigi aega Pärnu linnapea kabinet. Vana raekoda, too klassitsistlikus stiilis kollane hoone siinsamas kõrval, on meie 1911. aastal valminud juugendstiilis juurdeehitusest omakorda pea sajand vanem ja ehitatud esmalt kaupmees Harderile elamuks. Pärast viimase surma pandi maja aga võlgade katteks müüki ning 1819. aastal osteti see keisri enese käskimisel 24100 rubla eest Pärnu komandandi majaks. Mõni aeg hiljem, Pärnu kindluse likvideerimisel 1835. aastal, anti maja üle linnale ning raad määras selle raekojaks. Lisaks raele tegutses majas ka foogtikohus, politsei ja vangla, ent viimane koliti keldrist õige pea kinnipidamise tarvis sobilikult ümberehitatud kõrvalhoonesse.
Muide, see linnapea, kelle eestvedamisel kohvik-restoran Hea Maa asukohaks olev kõrvalhoone ehitati, oli Oscar Brackmann. Toosama mees, kes Pärnust kuurortlinna tegi, rannapargi rajas ja kelle eestvõttel loodi muda- ja kümblusravila ning Waldhofi tselluloosivabrik. Vähe sellest, tema linnapeaks oleku ajal sai Pärnu esimese linnana tervel suurel Tsaari-Venemaal endale elektrivalgustuse. Niivõrd tegus ja laia haardega mees oli. Me ei tea, kus täpselt Pärnu kuulsaima linnapea laud ja tool asusid, aga on ju hea mõtelda, et see just Teie praeguse istumise kohapeal on. Kas pole? Ja kui Teil siin söögikohas mõni eriti viljakas idee tuli, siis ilmselt just sellepärast, et koht on õige.
Endisest linnapea kabinetist sai aastal 1944 tööruum. Umbes 1970ndatel muudeti see töötajate puhkeruumiks, kus tollased Pärnu Täitevkomitee töötajad suitsetasid ja suhtlesid. 1990 sai linnapea kabinetist aga toidukoht – linnavalitsuse töötajate ja linnarahva kohvik.
Esimene söögikoht Pärnu Raekojas oli restoran Hermese majandada. Aastatel 1994-2002 aga Kadri kohviku ja Sõõrikubaari omanikud. Edasi majandas söögikohta Taastusravikeskus Sõprus, kuni aastal 2008 linnaametnikud majast välja kolisid ja toidukoht suleti.
Lisaks meile on majas ka Pärnu Linnaorkestri kontor, Pärnu Külastuskeskus ning Linnagalerii. Ja ehkki Pärnu linnavalitsus kolis majast juba 2007. aastal, peab ajaloolise järjepidevuse hoidmiseks Pärnu linnavolikogu kord kuus oma istungeid jätkuvalt siin, teise korruse istungitesaalis. Meil on väärikad naabrid.
Hea Maa terrassil kasvab ilmselt Pärnu kõige suurem pirnipuu. Legend räägib, et selle olevat istutanud Oscar Brackmann isiklikult. Kas see legend ka tõsi on, pole täpselt teada. Küll on aga tõsi see, et pirnipuu on igal aastal viljade all lookas. Kuumal suvepäeval on varjulised söögikohad Pärnus kõrgelt hinnas. Siis on pirnipuu alune terrass just see õige söögikoht.
Kohvik-restoran Hea Maa peakokk on Soomaal üles kasvanud kirglik maitseteotsija Virkko Vendla. Just sealsetest rabadest ja metsadest on ta kaasa saanud selle ausa ja eheda, mida nüüd köögis peamiseks peab. Ta on end koolitanud Inglismaa restoranides ja seal ka üksjagu töötanud ning ehk just seetõttu on Virkko tehtul alati juures tagasitulemise mekk. Säärane, mis algab esimesest tulemisest-olemisest ja toob Teid siia, Virkko juurde, jälle tagasi.
Kohvik-restoran Hea Maa on sündinud armastusest hea eestimaise toidu vastu. Või lühemalt: eestimaitselise toidu vastu. Meil on Hea Meel, et elame Heamaaitselisel maal.
Nime võttis meie kohvik-restoranile hea sõber Imbi otse oma raamaturiiulist. Tema loetud 1938. aasta kirjandusnobelisti Pearl S. Bucki raamat „Hea maa“ räägib Hiina talupoegadest, kellele oma maa ja selle harimine on elu suurim eesmärk ning mõte. Imbi nägi seal ausust, kirge ja austust maa vastu. Ta nägi meid. Ja Imbil on õigus.
