Kohvik-restoran Pärnu ajaloolise raekoja hoovis
Mõned söögikohad Pärnus on söögikohad sünnist saati. Eluaegsed. Või ei, tegelikult hoopis koguaegsed. Nad on kogu aeg olemas olnud. Neisse ei pea aastaid sattuma, need võib täiesti ära unustada ja vahepeal võib olla üle maailma käinud mitu masu, aga vat sellised „koguaegsed toidukohad“ elavad ikka.
Rahulikult ja iseenesestmõistetavalt, oma ja ainsa koha peal. Ning kui jälle, üle aastate, tühjavõitu kõhuga poolkogemata tuttava ukse taha satud, siis imestad, et kuidas on nii, et temale, igavesest ajast igavesti baar-kohvik-restoran-söökla-bistroo-puhvet või mis iganes nimega need söögikohad Pärnus ka pole, miski ei mõju. Ei tema nurgatagune asukoht, ei „turusituatsioonid“, ei „muutunud toidutrendid“. Mitte miski. Teistele mõjub, temale mitte. Toimetab omatahtsi nagu vanajumala seljataga. Samad töötajad, sama emotsioon, sama hõng.
Alles hiljem täis kõhuga väljudes mõistad, et tegelikult pole sa ära käinudki. Sa oled siia alati ainult tulnud, nagu koju. Just sellepärast need toidukohad koguaegsed ongi. Ainult sinu pärast. Pesuehtne eluaegne söögikodukondsus.
Reedest pühapäevani