Kõige paremad Pärnu söögikohad on vanalinnas
Kui vanasti, no nii mõnikümmend aastat tagasi, Pärnu suvitajal keset päeva kõht tühjaks läks, siis küsis ta esimese vastutuleva inimese käest umbes nõnda: „Vabandust, oskate Te öelda, …
Kui vanasti, no nii mõnikümmend aastat tagasi, Pärnu suvitajal keset päeva kõht tühjaks läks, siis küsis ta esimese vastutuleva inimese käest umbes nõnda: „Vabandust, oskate Te öelda, …
Kus süüa Pärnus, mida teha, sa ei tea, kaua oma pead sa vaevama ei pea. Raehoovis ootab kohvik-restoran Hea Maa, seal maitsta kõike paremat ju saa’.
Suvepealinna Pärnusse puhkama minnes tasuks endale lubada üks kaunis ja maitsev pärastlõuna-õhtusöök kohvik-restoran “Hea maa” suveterrassil, vihmase ilma korral ka siseruumides. Ütlemata mõnusa menüüga ja suurepärase teenindusega söögikoht Pärnus vanalinnas, raekoja hoovis. Puhtale toidule ja maitsetele orienteeritud restorani köögis toimetab peakokana Virkko Vendla.
Mida kindlasti proovida tasuks?
Mõned söögikohad on söögikohad sünnist saati. Eluaegsed. Või ei, tegelikult hoopis koguaegsed. Nad on kogu aeg olemas olnud.
Traditsiooniline Eesti toit on juba ammusest ajast olnud kartul, liha ja kala, kuid see traditsioon on viimasel kümnendil hakanud mõranema, sest üha enam inimesi on leidnud enda jaoks veganluse. Mis on veganlus? Miks üldse hakatakse veganiks? Ja lõpeks, mida veganid õigupoolest söövad?
KRISTINA HERODES, Arteri ajakirjanik
“Hea Maa” Pärnus, Nikolai tänava alguses hellitab külalisi värskete maitsetega. Ka lastepraad viib keele alla, ei mingit viineri-friika lati alt läbi jooksmist! Nikolai tänav on üks suvepealinna Pärnu tuiksooni, mis uhke kaarega ühendab rannarajooni kesklinnaga. Ja sõltuvalt sellest, kas näljane stardib rannast või südalinnast, tundub viimase külje alla jääv Hea Maa vastavalt kas lähedal või kaugel. Või mis kaugetest kohtades Pärnus üldse juttu teha saab! Ongi ehk hea minna rannamelu ja mürgli eest korra pakku, võtta platsi varjulise lehtlaga sarnaneval terrassil ning lasta enesele värsket ja kodumaist head-paremat ette tassida.
Meeleolu on väga tšill – batikmustrilistes roosades kleidikestes ettekandjad oleks kõik otsekui missivõistluse eelvooru läbinud. Ilmselge märk heast maitsest, äge! Ehkki rahvast jagub ka siia, parajalt ära peidetud oaasi. Kõik lauad terrassil on täis, meie saame viimase endale krabada.
Tuleme luurama, mis imetrikke siin köögis kokku mooritakse, et kohalik rahvas seda paika nii kiidab. Kusjuures veel nii, et iga suvaturist ei kuule sest paigast poolt silpigi – nemad saadetakse teada-tuntud hotspot’idesse, ainult sõpradelt saad need kõige ausamad ja mahlasemad vihjed kätte.
Reedest pühapäevani