Pärnu linna giid
Oktoobri alguses oli mul võimalus Olgale ja Andreile tutvustada Pärnut. Abielupaari reisisihiks oli just sügisene Pärnu, mis oma rahu ja vaikusega on vastand Moskvale, nende kodulinnale. Kuna ma tunnen, et mu vene keel hakkab ununema, siis seda suurem on mu rõõm, kui mul on võimalik giidituure selles keeles läbi viia. Mida teha Pärnus oktoobris, kus esmapilgul tundub linn otsekui välja surnud? Kuid kelle suust me kuuleme seda, et linn on välja surnud, kas turistide või kohalike elanike käest? Turistid, kes pole varem siin käinud, ei näe, et linn oleks välja surnud, nende jaoks on sügisene Pärnu ilus ja vaikne linn. Nad ei tunne teistsugust Pärnut, mil linn on turiste täis ja kus peab kohvikust kohvikusse kõndima, et vaba lauda leida.
Oktoober on aasta kõige värviküllasem kuu, siis kattub loodus kireva rüüga, mis muudab oma värve iga päev ja mis pilvitu sügistaeva all kirkalt sädelema hakkab. Seda ilu ma oma külalistele näitasingi. Me jalutasime läbi Jakobsoni pargi Tallinna väravate juurde, mille seinal on tahvel vene luuletaja Aleksandr Puškin vanavanaisa Hannibali mälestuseks. Hannibal oli aastatel 1731–1733 Pärnus sõjakoolis õpetaja ja hiljem juhtis Pärnu kindlustuste ehitamist. Kuid tagasi Puškini juurde. Luuletaja lemmikkuuks oli oktoober. Läbinud Tallinna värava, oleme jõudnud kohta, kus Puškin oleks võinud kirjutada oma luuletuse „Sügis“:
Oktoobrikuu on käes – ta karge taeva all,
mets lehti viimaseid nüüd poetab salamahti . . .
Tänav oli kaetud kollaste lehtedega ja nii me siis lohistasimegi kolmekesi oma jalgu sahisevates lehtedes ja meid valdas kõiki üks ja seesama tunne – see oli õnn ühest ilusast hetkest. Muuseas, kas te teate, miks mõnel aastal on vahtralehed kollased ja teisel aastal hoopis punased? See sõltub temperatuurist: kui ööd on külmad ja päevad soojad, siis lehed on punasemad, aga kui temperatuur ühtlasem, siis lehed kollasemad.
Edasi liikusime mööda Munamäest. See kui kõrge on meie Munamägi ja et me kasutame künka kohta sõna mägi, toovad pea alati turistidele väikse naeratuse suule. Kuid meile pärnakatele on see koht väga tähtis, on see ju linna kõige kõrgem looduslik punkt. Aga siinkohal väike ülesanne, millele te vastuse leiate hõlpsasti internetist.
Kui kõrge on Pärnu Munamägi ja mitu meetrit peab olema Eestis mägi kõrge, et ka ametlikult võiks ta kohta kasutada sõna mägi? Oma külalistele ma vastuse ütlesin. Kuid teie, lugejad, peate ise õige vastuse otsima.
Enamasti eelistavad inimesed reisida suvel. Arutasime Olga ja Andreiga, mis on see põhjus, miks külastada Pärnut oktoobrikuus? Leidsime, et just selline rahulik jalutuskäik läbi Tallinna väravate ja mööda Ringi tänavat, kus saab korraga nautida nii looduse kui arhitektuuri ilu, ongi põhjus, miks külastada Pärnut oktoobrikuus.
Tundus, et koolitunnid hakkasid lõppema, kuna vastu tulid õpilased, kes tundsid rõõmu vabadusest ja päiksepaistelisest päevast. On ju nõndaviisi , et kui päike paistab, siis vabaduse iha suureneb meis mitmeid kordi!
Me jalutasime ja vestlesime ajaloost ning tänapäeva elust, paar tundi kadus linnutiivul. Äkitsi tundsime, et nälg näpistab. Lõunasöögi aeg oli märkamatult kätte jõudnud. Otsustasime, et lõpetuseks sööme midagi kohalikku. Pärnu vanalinnas on üks söögikoht, kuhu alati saab suunata külalisi, kui nad küsivad, kust saab eestimaist toitu – selleks on kohvik-restoran Hea Maa . Seadsime oma sammud sinna ja tellisime Pärnu lahe kiisafileed. See maitses nii mulle kui külalistele hästi!!
Vastus on, et tulla siia ja nautida värvide ilu. Inimene võib eksida värvide kokkusobitamisel, aga loodus ei tee seda mitte kunagi. Pärnusse tasub tulla ja talletada see unustamatu vaatepilt oma mällu. Ühel kiirel päeval, kui ollakse linnakäras ja kõik hakkab üle pea kasvama, siis saab hetkeks peatuda ja mõelda kuldkollasele Pärnule ja rahu ongi jälle südames.
Olete oodatud jalutuskäigule läbi kauni sügisese Pärnu!
Reedest pühapäevani
