Kristina Herodes

Kristina Herodes

Arteri ajakirjanik

TOIDUKOHA ARVUSTUS: Salajane maakoht suvepealinnas

“Hea Maa” Pärnus, Nikolai tänava alguses hellitab külalisi värskete maitsetega. Ka lastepraad viib keele alla, ei mingit viineri-friika lati alt läbi jooksmist!

"Hea Maa" terrass. Foto Kristina Herodes
"Hea Maa" terrass. Foto: Kristina Herodes

Nikolai tänav on üks suvepealinna Pärnu tuiksooni, mis uhke kaarega ühendab rannarajooni kesklinnaga. Ja sõltuvalt sellest, kas näljane stardib rannast või südalinnast, tundub viimase külje alla jääv Hea Maa vastavalt kas lähedal või kaugel. Või mis kaugetest kohtades Pärnus üldse juttu teha saab! Ongi ehk hea minna rannamelu ja mürgli eest korra pakku, võtta platsi varjulise lehtlaga sarnaneval terrassil ning lasta enesele värsket ja kodumaist head-paremat ette tassida.

Meeleolu on väga tšill – batikmustrilistes roosades kleidikestes ettekandjad oleks kõik otsekui missivõistluse eelvooru läbinud. Ilmselge märk heast maitsest, äge! Ehkki rahvast jagub ka siia, parajalt ära peidetud oaasi. Kõik lauad terrassil on täis, meie saame viimase endale krabada.

Tuleme luurama, mis imetrikke siin köögis kokku mooritakse, et kohalik rahvas seda paika nii kiidab. Kusjuures veel nii, et iga suvaturist ei kuule sest paigast poolt silpigi – nemad saadetakse teada-tuntud hotspot’idesse, ainult sõpradelt saad need kõige ausamad ja mahlasemad vihjed kätte.

Parim taktika lapsi rämpstoidust võõrutada on nad lihtsalt hõrgutistega ära hellitada. Töötab väga hästi!

Eesti söögikohtade häda on sageli see, et maitsvamad paigad kisuvad tiba liiga peeneks kätte, lihtsamad on jälle liiga pubilised ja õlised. Hea Maa on suutnud maanduda osavasti kusagile vahepeale – siin on lihtne ennast mugavalt tunda! Õhtune suvepäike limpsib õlgu, aega tundub palju olevat, elu on lill ja terrass ise upub unisesse rohelusse.

Mul on kaasas paar alamõõdulist abiajakirjanikku. Iga lapsevanem teab, et leida koht, kus pakutaks midagi, mida lapsed rõõmuga söövad – vot see on katsumus! Eeldusel muidugi, et jutt käib millestki mõistlikumast kui lõbusad viineripoisid või muu jura, millega väiksemate külaliste arvelt tavaliselt läbi saada üritatakse. Siin on pasta, veis ja värske kartul. Peagi selgub, et igati aus toit! Liha on nii pehme, et sulab suus, ja kartul oleks kui minut tagasi maa seest võetud. Pannakse nohinal nahka, huh, seekord läks ikka väga õnneks!
"Hea Maa" vaagen head ja paremat Foto Kristina Herodes
"Hea Maa" vaagen head ja paremat. Foto: Kristina Herodes

Hea mõte köögi käekirjast aimu saada tundub tellida suupistevalik. Kirjade järgi kahele, ja tegelikkuses on see ka üks hiiglaslik liuatäis maast, merest ja aiast võetud kraami. Kõik parajad pisikesed suutäied sealjuures suisa kriminaalselt maitsvad. Kõik läheb üllatavalt tempokalt alla, märkan mõne aja pärast. Jumal tänatud, et siin laua ääres keegi rannavormi hoidmisega ei tegele, ja kuni kõhunahk veel venib, võib lõbus tankimine jätkuda.

Pearoaks valin taimetoidu. Mitte seetõttu, et ma muud ei sööks – lihtsalt toiduvahelduseks. Veganroad, ime küll, on tihti kõige maitserikkamad üldse, ja siin on koka lennukust eriti hästi tunda.

Kikerherne kotlet sobib hästi keskmisele maitsele, kinoa on aga suurepärane – mahlane ja mõnusa tekstuuriga, karulaugune majonees on imeline. Kõik on väga pirakas, toitvas ja värvikas seades. Pean tunnistama, et kaldun taimse gurmaanluse rindel ise küll veidi vürtsikama kraami austajate hulka, minu jaoks on see kõik igas mõttes veidi liiga mahe. Samas vohmib kõrvallauas sama taimemeistriteost üks sipelgataljega kaunitar, ja tema näib küll väga õnnes olevat. Või pole ta lihtsalt väga ammu enne siia tulekut mitte midagi söönud. Silmi piiga igatahes lahti ei tee.

Kodus tehtud limonaadid on heade kohtade visiitkaardid, ja siingi on tase ootuspäraselt kõrge. Ainus häda selliste jookide manustamise juures on see, et mingit suva-limpsi lapsed enam ei tahagi. Parema meelega joovad vett. Kuid see on ju pigem pluss kui miinus. Parim taktika lapsi rämpstoidust võõrutada on nad lihtsalt hõrgutistega ära hellitada. Töötab väga hästi!

 

 

 

Originaalartikkel: sobranna.postimees.ee

Jaga postitust:

Share on facebook
Share on print
Share on email
Share on pinterest
Share on linkedin