Mida teha Pärnus Naistepäeva paiku? Hea Maa restoran Pärnus
Veronika Meibaum

Veronika Meibaum

Pärnu linna giid

Mida teha Pärnus naistepäeva paiku?

 

Pärnu on romantiline kuurortlinn, mida on põhjust külastada igal aastaajal. Kui otsid ideid, mida teha Pärnus märtsis, eriti naistepäeva paiku, siis järgnevalt olen kirja pannud mõned mõtted.

Avasta kohvikukultuuri

 

Pärnu on kuulus oma kohvikute poolest. Linna esimesed kohvijoomise kohad asusid südalinna pagariärides. Kuurordi arenedes tekkisid kohvikud ka randa ning mujale linna. Vanasti sai kohvitada ka kesklinna parkides – näiteks Vanapargis asus noobel salong, kus toimusid kontserdid ja vanemad inimesed mäletavad veel seda aega, kui Munamäe otsas tegutses suvekohvik, kust avanes suurepärane vaade linnale ja merele kuna puud olid madalamad, kui praegu.

Pärnu vanim kondiitri- ja pagariäri ning kohvik Julius Herrenberger asutati aastal 1869 ja asus kesklinnas, Nikolai 18 majas. Paraku sõjajärgsed aastad muutsid linnapilti sedavõrd, et see maja, kus nimetatud kohvik tegutses, ei ole säilinud.

Legendaarsed kohad, mida saab aga veel praegugi külastada, on kindlasti Café Grand, kus 1934. aastal avati “peenema” rahva kohvitamiskoht ning Sõõrikubaar, mis tegutseb juba aastast 1957. Aga külastada tasub kindlasti ka mitte nii pika ajalooga kohti, sest iga kohvik on omanäoline ja millegi poolest eriline. Ja kui piirangute tõttu sisse ei saa, siis pakuvad paljud kohad ka kaasamüüki.

Vägevate naiste radadel

 

Kohvikust kohvikusse jalutades tasub ka meenutada, naistepäevale kohaselt, millised vägevad naised on Pärnus elanud ja tegutsenud. Võtame näiteks Lydia Koidula – isamaalaulik, näitekirjanik, teatrirajaja, naisõiguslane, kõrgintellektuaal. Koos isa Johann Voldemar Jannseniga toimetati koos Perno Postimeest ning hiljem Eesti Postimeest ja pandi alus laulupeo traditsioonile.

Koidula pinginaabriks tütarlastekoolis oli Lilli Suburg, keda tuntakse ka kui üht Eesti esimest naisõiguslast. Suburg andis välja  esimest naistele mõeldud ajakirja Eestis – Linda, mille peamisteks teemadeks olid naisküsimused ja seltskonnaelu. Jakobsoni soovitusel sai Suburgist 1878. aastal Perno Postimehe toimetaja. Ka oli tal oma saksakeelne era-algkool eesti soost neidudele. Oma kirjatöödes esitas Suburg haritud eesti naise ideaalkuju, kes võitleb alkoholismi ja moraalse laostumise vastu ning naiste võrdõiguslikkuse eest. Mistõttu võib Suburgit pidada tänapäeva Eesti feministliku liikumise esiemaks.

Äramärkimist väärib kindlasti ka kirjanik Elisabeth Aspe, kes vaatamata oma raskele saatusele ja kohustuste laviinile kirjutas mitmeid teoseid, mida peetakse eesti kirjanduse lahutamatuteks osadeks. Üheks selliseks romaaniks on “Ennosaare Ain”, mida Aspe kirjutas piltlikult öeldes oma isa haigevoodi ees teda põetades. Kuigi Aspe oli viljakas kirjanik, siis paljud tema teosed ilmusid peaaegu anonüümselt.

Pärnus tegutses ka mõnda aega eesti rahvatantsu ema Anna Raudkats, kes tuli Pärnusse võõrkeelteõpetajaks, kuid tegusa ja andeka noore naisena võttis endale teisigi kohustusi, hakates läbi viima võimlemis- ja tantsutunde ning õpetas ka ujumist. Aia tänaval asuva maja ees, kus Raudkats elas, on legendaarsele naisele avatud ka mälestustahvel. Tema seatud rahvatantse, näiteks “Tuljakut” tantsitakse tanstupidudel siiani.

Pärnus elas ka üks eesti legendaarsemaid lauluõpetajaid, Klaudia Taev, kelle käest võtsid laulu- ja hääleseadetunde mitmed näitlejad, ooperilauljad ning muidu huvilised. Nende hulgas isegi Georg Ots. Taev oli ise edukas laulja, kuid kaotas tõsise haiguse tagajärjel hääle, mistõttu pidi laulmisest loobuma. Selle asemel pühendus ta teiste õpetamisele. Klaudia Taevi panus muusikasse on olnud märkimisväärne ning selle mälestuseks korraldatakse Pärnus regulaarselt rahvusvahelisi ooperimuusika festivale ning konkursse.

Need on vaid mõned näited vägevatest, andekatest ja töökatest naistest, kes on Pärnus elanud ja tegutsenud ning jätnud oma jälje meie kultuuri- ja ajalukku. Kes teema vastu rohkem huvi tunneb, on teretulnud Pärnu Private Tours giidiga ekskursioonile “Pärnu ajaloo vägevate naiste radadel”. Ekskursioonil saab muuhulgas teada, millist rolli mängisid naised Eesti iseseisvuse väljakuulutamiselgi ning palju muud põnevat!

 

Lilleilu naistepäevaks

 

Kinkida lilli naistepäevaks, see on ilus traditsioon, mida elus hoida. Kui kaubanduskeskuste lillepoed ei tõmba, siis soovitan külastada Pärnu Lilleturgu – legendaarne koht, mis tegutseb Rüütli tänava lõpus Hotell Pärnu kõrval. Sealsetel lillekioskitel on oma väljakujunenud püsikunded ning paljude jaoks tekitab sealt lillede ostmine mõnusa nostalgilise tunde – just lilleturg oli koht, kust kauneid õisi Pärnus kasvõi öösel saada.

Blogipostituses on kasutatud noppeid Hedda Peeti raamatust „Pärnu kohvikud ehk härra Nuga ja proua Kahvel kodulinnas“ ja Rein Veidemanni artiklist „Kuulsad naised Pärnu vapilt.

Mida teha Pärnus? Veronika Meibaum

Veronika Meibaum

Pärnu Private Tours

info@parnutours.com

+372 5595 8038

Jaga postitust:

Share on facebook
Share on print
Share on email
Share on pinterest
Share on linkedin